Oota pikku hetki

Lykkäykset avunvärväyssekvensseisssä perhevuorovaikutuksessa

  • Anna Vatanen Oulun yliopisto
  • Pentti Haddington Oulun yliopisto
Avainsanat: lykkäys, avunvärväys, monitoiminta, perhevuorovaikutus, keskustelunanalyysi, vuorovaikutuslingvistiikka

Abstrakti

Artikkelissa tutkitaan vuorovaikutusta lapsiperheissä. Analyysi keskittyy vanhempien tuottamiin lykkäysvuoroihin (esim. oota, oota hetki, hetkinen tai kohta) vastauksena lasten avunvärväyksiin (esim. minulle mehua äiti). Tutkimusmenetelminä käytetään multimodaalista keskustelunanalyysiä ja vuorovaikutuslingvistiikkaa. Aineistona on viidessä lapsiperheessä kuvattu videoaineisto, josta on kerätty 41 lykkäysvuoron kokoelma. Vanhempien tuottamat lykkäykset esiintyvät useimmiten niin sanotuissa monitoimintatilanteissa eli tilanteissa, joissa vanhemmat tekevät jotain muuta samalla, kun lapsi värvää heitä apuun. Artikkelin analyysi jakaantuu kahteen osaan, joista ensimmäisessä tutkitaan, minkälaisiin vuoroihin lykkäykset vastaavat. Analyysi osoittaa, että vanhempien lykkäykset esiintyvät lasten pyyntöjen, ilmoitusvuorojen ja sanattoman ääntelyn (esim. itkun) jälkeen; näiden vuorojen avulla lapset värväävät aikuista apuun tai pyytävät häneltä jotain. Lykkäyksillä siirretään avunvärväyksiin vastaaminen tulevaisuuteen. Lykkäykset eivät siis ole odotettu jälkijäsen, joten ne rikkovat toiminnan edistämisen odotuksenmukaisuutta. Analyysi osoittaa myös, että lykkäykset tekevät kahta asiaa samanaikaisesti: ne siirtävät odotuksenmukaista toimintaa myöhemmäksi ja jäsentävät monitoimintaa. Niiden avulla myös neuvotellaan toimintojen (tärkeys)järjestyksestä.

Toisessa analyysiosassa pureudutaan lykkäysvuorojen kielellisiin rakenteisiin ja pohditaan niiden kiteytynyttä luonnetta. Osa lykkäysvuoroista on minimaalisia (esim. lykkäykset kohta ja no ootappa hetki), kun taas osassa kielennetään meneillään olevasta tilanteesta enemmän: joko aikuisen senhetkinen toiminta (esim. joo ootakko mä otan Jonilta), lapsen pyytämä toiminta (esim. joo mää kohta pue sut) tai nämä molemmat. Artikkelissa esitetään, että lykkäysvuorot muodostavat sekä vahvasti että osittain kiteytyneitä ilmauksia. Eri kiteytyneisyyden vahvuudella on yhteys lapsen tilanteessa tapahtuvaan sosiaalistamiseen sekä lykkäysvuoron tuottajan selontekovelvollisuuteen suhteessa lykättävään toimintaan. Lykkäysten muoto ei siis motivoidu edellisestä vuorosta (kuten jälkijäsenissä) vaan lykkäyksen tuottajan näkökulmasta ja orientaatiosta meneillään olevaan tilanteeseen.

 

“Wait a moment”. Suspensions in recruitment sequences in family interaction

This article studies social interaction in Finnish families with children. The analysis focuses on parents’ suspension turns (e.g., oota ‘wait’, oota hetki ‘wait a moment’, hetkinen ‘small moment’ or kohta ‘soon’) as responses to children’s recruitments (e.g., minulle mehua äiti ‘juice for me, mum’). The methods used in the article are multimodal conversation analysis and interactional linguistics. The findings are based on 41 suspension turns gleaned from video recordings collected in five families. The suspensions produced by parents mostly occur in multiactivity situations, in which the parents are already engaged in another activity when the child produces the recruitment. The analysis is divided into two parts. The first part focuses on the actions that precede suspensions. It shows that the parents’ suspensions follow children’s requests, announcements, and non-verbal vocalisations (e.g. crying); with these turns, the children recruit the adult to help or request something from them. The parents’ suspensions postpone a granting response to the recruitments. Thus, they are not an expected second pair-part to a first pair-part and breach the preference for the progressivity of action. The analysis also shows that the suspensions do two things at once: they postpone the expected action until a later point in time and organise multiactivity. They are also used to negotiate the (appropriate) order of actions.

The second part of the analysis examines the linguistic structure of the suspension turns and considers their fixedness. Some of the suspensions are minimal (e.g., kohta ‘soon’ and no ootappa hetki ‘wait a moment’) while others verbalise some aspect of the ongoing situation: either the adult’s current activity (e.g., joo ootakko mä otan Jonilta ‘yeah wait until I take off Joni’s’), the activity requested by the child (e.g., joo mää kohta pue sut ‘yeah I’ll soon dress you up’) or both of these. The article suggests that these turns form either fixed or semi-fixed expressions. The variation in fixedness seems to be connected to socialisation (how the child is socialised within the given situation) and accountability (of the producer of the suspension, concerning the suspended activity). Consequently, the structure of the suspensions is not motivated by the previous turn (as in second pair-parts) but by their producer’s perspective and orientation to the ongoing situation.

Osasto
Artikkelit
Julkaistu
maalis 14, 2024
Viittaaminen
Vatanen, A., & Haddington, P. (2024). <i>Oota pikku hetki</i>: Lykkäykset avunvärväyssekvensseisssä perhevuorovaikutuksessa. Virittäjä, 128(1), 4–34. https://doi.org/10.23982/vir.126811